Gaasiküte – mugav lahendus kaasaegsele inimesele

Gaasiküte on üks kõige tänapäevasemaid, ohutumaid ja ökoloogilisemaid soojusenergia tootmise viise korterite, eramajade, ärihoonete ja teiste hoonete. Gaasikütte puhul võib kütuseks olla nii looduslik maagaas, mis suunatakse tarbijateni tsentraliseeritud torujuhtmestiku kaudu, kui veeldatud gaas (propaan, propaan-butaan), mida hoitakse elamu  läheduses spetsiaalses mahutis.  Maagaasil on suur kütteväärtus ning selle põlemisel ei moodustu tuhka ega väävliühendeid ning ei eraldu ka süsihappegaasi.

Eelised

Tänapäevased gaasiküttekatlad on ökonoomsed: nende efektiivsus küündib 90%. On olemas kaht tüüpi gaasiküttekatlaid: traditsioonilised ehk konventsionaalsed katlad ja tänapäevasemad kondensatsioonikatlad. Reeglina on gaasikatlad moodsa disainiga ja töötavad väga vaikselt. Gaasikatlad on oluliselt kompaktsemate mõõtudega, kui tahkeküttekatlad ning mahuvad seetõttu ka väiksemasse elamisse. Nende paigaldamisel ei tule arvesatada liaskulutustega kütusemahutitele, paisupaakidele, etteandmissüsteemidele, mis teevad teised küttesüsteemid oluliselt rohkem ruumi võtvaks. Need soojendavad nii ruumid kui tarbevee. Tarbevee soojendamisel kasutab gaasikatel vee läbivoolu põhimõtet, kuid katlaga saab ühendada ka standardse veeboileri. Kaasaegsed gaasikatlad saab reguleerida vastavalt soovitud toatemperatuurile.

Kondensaattehnoloogia

Kondensaattehnoloogiaga gaasiküte on ökonoomsem, võimaldades saada kütusest maksimaalselt energiat. Kondensatsioonikatlad kasutavad kütmisel ära veeauru, mis tavaliselt väljutatakse korstna kaudu koos suitsugaasiga. Seda tüüpi kateldes veeaur kondenseerub ja selle tulemusel tekkinud soojust kasutatakse kütmisel ära ning sellega suureneb katla töö efektiivsus. Sel moel kasutatakse kütmiseks maksimaalne hulk gaasist saadavat energiat, misläbi suurendatakse gaasi kütteväärtust veelgi. Eriti tõhusad on kondensatsioonikatlad küttesüsteemides, kus kasutusel on suhteliselt madalad temperatuurid: hoonetes, kus on suured radiaatorid või põrandaküte. Kondensatsioonikatelde kasutamisel on positiivne, et vingugaasi lekkimine ei ole võimalik. Kombineerides meie gaasikatla päikesepaneelidega, võib muuta energiatarbe väga madalaks ja säästa raha küttearvetelt.

Kondensatsioonikatelde ehituses kasutatakse tänapäeval kõige kaasaegsemaid ja efektiivseimaid lahendusi, näiteks alumiiniumi-ränisulamist soojusvahetit ja silindrilist roostevabast terasest põletit. Sellel süsteemil on roostevabast terasest soojusvahetiga võrreldes mitu olulist eelist. Esiteks on kümne protsendi räniga töödeldud alumiiniumil suurepärane soojusjuhtivus (150 W/m x K) ja plastilisus. Alumiinium juhib soojust roostevabast terasest kümme korda paremini, sellepärast võib veekanali seinte paksus olla isegi kuus millimeetrit.
Umbes samasuguse tulemuse saavutamiseks peavad roostevabast terasest soojusvaheti seinad olema 0,8 mm paksud, sest teras juhib soojust tunduvalt halvemini.
Teiseks  oluliseks näitajaks on see, et alumiiniumi–ränisulamist soojusvaheti valatakse ühes tükis. Selle konstruktiivset lahendust saab suuruselt, kanali seinte paksuselt ja kauguselt sobitada optimaalselt mis tahes tingimustega, tagades peale hea soojusjuhtivuse ka kondensatsiooniseadme optimaalse kasuteguri.
Roostevabast terasest toodetel on keevituskohad korrosioonile eriti tundlikud.

Mugavus maksab

Väiksemasse gaasikatlasse on valdavalt kõik vajalik automaatika sisse ehitatud. Ühetemperatuurilise soojuskandjaga nagu näiteks radiaatorküte, ei ole vaja eraldi sõlmesid välja ehitada. Vajalikud ruumi või välitermostaadid saab ühendada katla automaatikaga. Samuti pakutakse kompleksseid kütte ja tarbevee lahendusi. On seinapealseid gaasikatlaid, kus on tarbeveeboiler juba sisse ehitatud ning põrandapealseid gaasikatlaid, millede komplekssust on võimalik kombineerida. Valida saab erineva mahuga tarbeveeboileri ja erineva võimsusega katla ning paigaldada see kompaktselt näiteks üksteise peale. Sellest tulenevalt on ka seinapealsetele gaasikateldele esitatavad nõuded, nagu ruumi suurus ja asukoht, suhteliselt leebed. Neid võib paigaldada spetsiaalsesse majandusruumi, kuid ka kööki või pesuruumi.

Gaasikütteseadmetele on ette nähtud erinevad automatiseerimisvõimalused. Katelde automaatika töötab peamiselt välistemperatuurist sõltuvalt: ilmade jahenedes häälestub regulaator ise vajalikule küttetemperatuurile. Katelt saab seadistada ka nii, et see lülituks välja öisel ajal või siis, kui kedagi kodus ei viibi. Põlemisprotsessi kontrollib täielikult katla automaatika.

Gaasiküte on mugav.

Vanadest akendest võib asja saada!

Kuidas on võimalik vanad aknad taaselustada ? www.klaasmerk.ee

Sammud

Pühi aknalt harjaga tolm ja pese aken mustusest, kasuta tavalist pesuvahendit kirjuta aknale millisele toale see kuulub eemalda aknad.

Klaasiisolatsiooni ja Aknaklaaside Eemaldamine

Kuumuta kitti kuumapuhuriga ning kraabi noaga, kraabitsa või pahtlilabidaga maha. Vaata, et puidust ribasi minema ei kakuks. Klaasid on ülimalt õrnad, tasub ettevaatlik olla kuumusega (ja vähese kogemusega) võivad need üllatavalt lihtsalt puruneda! Abiks on klaasile asetatud papi tükk.

Pärast kitti eemaldust proovi näpitsatega väiksed naelad kätte saada mis klaasi veel raami sees hoiavad. Nipp: selleks, et mitte kahjustada puitu, aseta raami ja tangide vahele pahtlilabidas

Vana värvi koorimine

Kasuta kuumaõhupuhurit ja pahtlilabidat (või kaabitsat, peitlit). Kuumutatud värvi lükka ära pikki puidusüüd. Esialgu on tegu päris aeganõudva ülesandega, nii et varu kannatlikkust ja kutsu sõbrad appi.Värvi eemaldamiseks kasuta kaabitsat, kuumaõhupuhurit, infrapunalampi.

kasuta sama puiduliiki:männipuidust aken paranda männipuiduga. Üldjuhul on aknad valmistatud tihedast puidust. Võimalusel kasuta vana puitu – see on kuivanud ja ei mängi nii, nagu uus puit. Parandustüki süü peab jooksma samas suunas parandatava detailiga.

Lihvimine

Liivapaberiks sobib ilusti nr.60 või 80

Kruntimine

Kasuta kruntvärvi, et paranda värvi nakkumist ja kaitsta puitu. Oksakohad tuleb katta šellakiga, et vältida vaigu imbumist läbi värvi.Pärast kruntimist

tuleb aknad 2-3 päeva jooksul värvida. Kui liiga kaua oodata, tekib kruntvärvi pinnale kilejas kiht ja värv ei nakku enam.

Kittimine

Milleks kitt kui turul on olemas häid silikoone ning võiks ka liistu panna hoopis? Kitt muudab aknad õhutihedaks. Erinevalt silikoonist, on kitti võimalik parandada ja uuendada. Aknaliistude kasutamisel jääbkitti toppimine näpugapahtlilabidaga silumineviimane lihv

klaasi ja liistu vahele ikkagi väike praoke, mille kaudu vesi aknaraami vahele imbub ja hakkab tasapisi puitu mädandama. Seetõttu tuleks liistule eelistada kitti! Ka www.youtube.com annab häid vastuseid.

Kitt koosneb linaõlist ja kriidist

Kiti 24 tunni möödudes kruntvärvimisest enne kittimist õlita klaasivaltsid. Kui pind on õlitamata, ei nakku kitt aknaga, sest puit on kuiv ja imab kitist õli välja. Liiga kuiv kitt hakkab ka kiirelt pragunema.

Poes värvi valides veendu, et tegu oleks kindlasti linaõlivärviga – värv ei tohi sisaldada alküüde. Alküüdvärv on küll õlivärv, ent kasutatud õlid on odavamad ja mitte nii vastupidavad. Alküüdvärvid on liiga jäigad ja kuivavad liiga kiirelt.


Akende hooldamine

Ära unusta, et aknaid tuleb iga nelja-viie aasta tagant hooldada. Õlita aknaid värnitsaga kriidistuma hakanud värvikiht muutub jälle elastseks, tõmmates värvitud pind värnitsase lapiga üle. Erilist tähelepanu vajavad lõunaküljes olevad aknad, mis saavad rohkem päikest (UV kiirgust).